Bleed for me

Kell oli umbes üks öösel, kui Arabella oma jeepiga mööda maanteed kodu poole sõitis. Tegelikult oli tal kavas sel kellaajal vaid jahti pidada. Ta oli käinud linnast väljas, kuskil tanklas ning seal oma isu enam-vähem täis saanud. Noh, alati oleks võinud ju rohkem. Nüüd, olles kodu poole teel, hakkas kapoti alune suitsu välja andma. Kurat, mis nüüd toimub? Ta võttis hoogu maha ja peatus Wickery silla ääres. Ara tõmbas kangist, mis kapoti avas ja väljus seejärel autost, et kapoti kaas üles tõsta. Ega midagi ei näinud, sest kõik oli suitsu täis. Kui see minema lendas, ei saanud näitsik ikka veel mõhkugi aru. Ohkega võttis tüdruk nahktagi taskust oma telefoni ja helistas Holdenile, sest too oli neiu isiklik autoekspert. Kutt lubas kiiremas korras kohale sõita. Kuna väljas oli külm, siis istus Arabella seniks autosse tagasi.

OT: Holden, for you, darling

Holden passis tööl, ta oleks pidanud seal kella kaheni olema, aga sõbranna kõne muutis seda. Holdeni kolleeg jäi baari ning mees istus enda Toyotasse ja sõitis mööda maanteed kohani, kus Arabella väitis end olevat. Varsti leidiski nooruk õige koha üles ja ta peatus Arabella taga, jättes ohutuled sisse. Kõndinud autoni, avas ta ukse. "No-noh, mis sa nüüd korda saatsid?" uuris mees laia muigega. Ta oli pisut väsinud, ta oli seda tegelikult eelmisest õhtust saadik olnud, aga Holden kirjutas selle külmetuse arvele.

Arabella väljus autost, kui nägi oma taga kaugelt eemalt autotulesid. Ilmselt pidi see olema Holden. Ta väljus autost ning toetas end selle najale, jälgides, kuidas kutt autost väljus. "Ma ausalt ei tea, mis juhtus. Ühel hetkel hakkas suitsema ja ma pidasin igaks juhuks kinni," lausus Arabella pisut nõutu ilmega. Kuna väljas oli pime ja auto sisemust nii ei näinud, võttis tüdruk autost taskulambi ja kõndis sellega auto ette. Sinna, kus kapotikaas juba üles kergitatud oli ja suunas tule selle peale. Osa lambi tulest valgustas ka Holdenit ennast ja heitnud pilgu mehele, märkas Ara midagi kahtlast tolle kaelal. Tema jaoks ei olnud see nüüd kahtlane, vaid ta teadis millega tegu. Keegi oli Holdeni verd imenud. Veri ei olnud enam värske, ent see tekitas Arabellal taaskord verejanu. "Kes sulle selle tegi?" uuris tüdruk pisut ärritunult, suunates näpuga mehe kaelale.

Noormees läks auto esiotsa juurde, et vaadata, mis seal tossas. "Sul on radiaator katki. Sellega sa küll siit edasi ei sõida. Ma helistaks autoabisse, laseks auto ära vedada ja noh, ma saan su koju viia," pakkus Holden välja. Ta kuulis küsimust ja jäi mõtlema. Ta ei suutnud eriti meenutada, mis oli juhtunud. Lasknud käega üle kaela, tundis ta tõesti mingisuguseid jälgi. "Aa, tead, üks öö läks natuke hulluks," tuli noormehele lõpuks pähe vastus, mis oli tema ajju justkui kodeeritud. Holdenil polnud vampiiridest aimugi, ta elas maailmas, kus kõige üleloomulikum asi oli see, et boss maksis palga õige aja peale ära.